Rootsi rahvuspargid
Padjelanta
Padjelanta on Rootsi suurim rahvuspark ning kuulub Lapimaa osana Unesco maailmapärandi nimistusse. Rahvuspark asub Norrbotteni maakonnas, Põhja-Rootsis. Padjelanta on suvine karjamaa põhjapõtradele ning tõeline paradiis mägililledele. Suurte järvede ümber paiknev unikaalne taimestik meelitas botaanikuid kohale juba 17. sajandil. Padjelanta rahvusparki pääseb bussiga ja rongiga. Kui soovite kiiremini kohale jõuda, tasub ette võtta reis helikopteriga. Neile, kellel on aega rohkem, on Rijtjemist võimalik sõita turistipaatidega üle Áhkkájávrre järve peale mida tuleb pool päeva või isegi terve päev matkata, et rahvusparki jõuda.
Mägedes sageli muutuva ilma tõttu soovitatakse oma reisi pikalt ning põhjalikult ette planeerida. Rahvuspargis on võimalik läbida 150-160 km pikkune Padjelanta rada. Imelisi loodusvaateid saab nautida Jiegŋáffo mäel ja Stáloluokta mägedes või matkates mööda Vana Padjelanta teed, kus avanevad kaunid vaated järvedele.
Muddus/Muttos
Rahvuspark Muddus on osa Lapimaast ning kuulub Unesco maailmapärandi nimekirja. Tegemist on Rootsi suurima metsa rahvuspargiga. See on Rootsi taiga, metsade ja soode maa. Kohale saab sõita autoga ning talvel isegi suusatades.
Rahvuspark sobib nii lühiajaliseks kui ka pikemaks viibimiseks ja parim viis rahvuspargi avastamiseks on matkamine. Lisaks on külastajate jaoks olemas spetsiaalsed ööbimiskohad, kus sooja saamiseks tuleb ise puid raiuda, lõke teha ja kindlasti ka enda järelt koristada. Põhjapõdrad liiguvad siin ringi aastaringselt, leidub ka karusid ning ilveseid, kellega kohtumise võimalus on üliväike. Tähelepanelikul vaatlemisel leiate rahvuspargis jälgi inimasustusest.
Hamra
Aastaringselt avatud Hamra on Rootsi esimene kuldkrooniga rahvuspark. Parim viis rahvuspargi avastamiseks on matkamine, kus rajad on varustatud vastavate viitadega. Kui kõnnite väljaspool märgistatud radasid, arvestage sellega, et seal on soo. Rahvuspargis on lubatud marjade korjamine enda tarbeks, kalastamine vastava loa olemasolul ainult Voxnanis ning telkimine kuni 2-eks ööks.
Kevad on parim aeg linnuvaatluseks, suvel, mil rahvuspargi külastamine on populaarne, saab imetleda orhideesid. Sügisel kui sääskede sumin on vaibunud, saab istuda lõkke ääres ning imetleda tähistaevast. Meetripaksuse lumega talvedel saab siin suusatada ning koerarakendiga üle soode sõita.
Töfsingdalen
Dalarna maakonnas asuv Töfsingdalen’i rahvuspark on suurepärane koht loodusearmastajatele: inimtühjad lagendikud, sätendavad järved. Rahvusparki ei vii ükski tee ning ainus võimalus siia pääseda on tulla jalgsi, suusatades või helikopteriga.
Puuduvad puhkealad ning ööbimiskohad, küll aga on rahvuspargi läheduses ööbimisvõimalus.
Tiveden
Tiveden asub Örebro ja Västra Götalnad’i maakonnas ning ilma autota on kohalejõudmine peaaegu võimatu. Rahvuspargi 2 sissepääsu juurest saavad alguse erineva pikkuse ning raskusastmega matkarajad. Parim viis põnevate koobaste, rändrahnude, järvede, looduse avastamiseks on jalgrattal või ratsa.
Kevadeti saab nautida rohelust ning linnulaulu, suvel on võimalus kombineerida matkamine jahutava suplusega, sügisel imetleda värvikirevat loodust ning talvel minna räätsamatkale. Rahvuspargis on puhkealad, piknikukohad. Seente ja marjade korjamine on lubatud. Kui soovite rahvuspargis ööbida, siis telkimine (ainult 1 öö) on lubatud kindlates kohtades.
Sarek
Sarek on üks Rootsi rahvusparkidest, kuhu niisama ligi ei pääse sel lihtsal põhjusel, et sinna lihtsalt ei vii ükski tee. Kohale jõuab matkates või suusatades. Kuna mägedes võib ilm käituda ettearvamatult, soovitatakse reis planeerida võimalikult pikka aega ette. Märtsis-aprillis on suurepärane aeg suusatamiseks, mai lõpp on hea aeg reisimiseks.
Kui juhtute rahvusparki külastama juunis, mil lumi on sulanud, on teil võimalus näha põhjapõdravasikaid ning kesköist päikest. Juuli ning august on populaarseimad ajad matkamiseks. Matkama minnes soovitatakse võimalikult vähe asju kaasa võtta ning arvestada sellega, et kõik võib võtta planeeritust kauem aega (nt. parema ilma ootamine). Talvel on võimalus näha virmalisi.
